[Chorus: Pluuto]
Raske võtta hetke, mõelda ma olen üles maast tulnud
Kõik need kõrvalnähud selle eluga on kaasa tulnud
Ja ma pean selleg’ leppima mu talla all on klaaspuru
Iga samm mis võtan, vastu iga viimset haava surub
Valusalt, nii valusalt

[Post-Chorus: Pluuto]
Aa valu peale manustan
Ja mõttetusse panustan
Ei lõpeta uut alustan
End õpetand see on talutav

[Verse: Pluuto]
Ma kunagi po rahuldatud
Alati saab paremini
Kui kunagi sain kasu savust
Siis nüüd see mõjub negatiivis
Nüüd see ajab segamini
Kõik mu kootud mõttelõngad
Proovin meenutada, mis ma saavutanud
Mul mälulüngad
Mõtlesin toob mul loomet
Tundub see on rohkem käru külvand
Suures pildis laisaks teinud
20 grammi nädalaga, õhku puhund ümber seinad
Kui need seinad räägiks
Ikka sõnu nad mu kohta ei leiaks
Passivad mind nagu eilast
Yea
Ma ei saa lasta vigu sisse
Ei annaks endale andeks seda
Vihkan survet kuklas
Teades teised muga arvestavad
Hetked mööduvad nii kiirelt
Raske mällu salvestada kõike
Seepärast
Yea

[Chorus: Pluuto]
Raske võtta hetke, mõelda ma olen üles maast tulnud
Kõik need kõrvalnähud selle eluga on kaasa tulnud
Ja ma pean selleg’ leppima mu talla all on klaaspuru
Iga samm mis võtan, vastu iga viimset haava surub
Valusalt, nii valusalt
Aa valu peale manustan
Ja mõttetusse panustan
Ei lõpeta, uut alustan
End õpetand see on talutav

[Verse: Beebilõust]
Portselanist süda
Mu titaanist kesta valatud
Kui samastud
Siis sa oled samast pasast tulnd ,sest uh
Mitmekordsed hingevalud ei lähe pooleks
Kui need jagatud
Ma proovind jätta maha tagatuledesse
Mitu korda sama meest
Lõpetanud nokaudiga
Mitu korda sama teed
Mendi värvidesse kleebitud, audiga
Sõitnud risteel
Kus suunatud mu poole
Kõik te klaassilmsed haubitsad
Ei mingi mõttepausita mul
Raske võtta hetke, mõelda ma olen üles maast tulnud
Ma olen samal leheküljel, mõtlesin see on faas mullu
Ärge kujutage ette kriminaalid paadunud
Ette oleks teadnud hetke, oleks varem maandunud
[Chorus: Pluuto]
Raske võtta hetke, mõelda ma olen üles maast tulnud
Kõik need kõrvalnähud selle eluga on kaasa tulnud
Ja ma pean selleg’ leppima mu talla all on klaaspuru
Iga samm mis võtan, vastu iga viimset haava surub
Valusalt, nii valusalt

Aa valu peale manustan
Ja mõttetusse panustan
Ei lõpeta uut alustan
End õpetand see on talutav